Ärge laske teise tüübi diabeedil kihlust ega pulma varjutada
Pulma ettevalmistus võtab kuid ja just siis jääb enda tervis kõige kergemini tahaplaanile. Kui teil on teise tüübi diabeedi riskitegureid või olete märganud selle võimalikke märke, laske veresuhkrut kontrollida juba pulma ettevalmistuse ajal, mitte pärast pulma. Vereanalüüs võtab ühe hommiku ja annab aega rahulikult otsustada, mida edasi teha.
Kihlasõrmus, mis poes istus ideaalselt, pigistab nüüd õhtuti. Kaks lillepakkujat on saatnud sama kimbu eest täiesti erinevad hinnapakkumised ja tulevane ämm tahab teada, kas roosa ja lõheroosa on sama värv (ei ole). Pulmaplaan nõuab tähelepanu iga päev ning keha märguanded jäävad selle kõrval kergesti kuulmata.
Miks jääb tervis pulma ettevalmistuse ajal tahaplaanile?
Pulmaplaan ei ole üks projekt, vaid kuid kestev maraton, millel puudub selge finišijoon enne suurt päeva ennast. Õhtud kuluvad kohtumistele tarnijate ja peosaali haldajaga, nädalavahetused degusteerimistele ja proovidele. Toitumine muutub juhuslikuks, trenn kaob kalendrist esimesena ja uni jääb lühikeseks, sest mõtted keerlevad istumisplaani ümber: kas onu peaks ikka tädi kõrval istuma?
Lillepakkuja helistab kolm korda päevas, keha aga häält ei tõsta. Just seepärast tasub tervisele pulmaplaanis oma koht anda.
Mis on teise tüübi diabeet ja miks see jääb sageli märkamata?
II tüübi diabeet tekib, kui keha ei kasuta insuliini hästi või ei tooda seda piisavalt ja veresuhkur tõuseb. Erinevalt I tüübi diabeedist areneb see tavaliselt aeglaselt, kuude või aastate jooksul. Märgid on alguses kerged ja neid ei seostata sageli haigusega.
Riski suurendavad vanus, diabeet lähisugulastel, ülekaal ja vähene liikumine. Vanust ja pärilikkust muuta ei saa, igapäevaseid harjumusi aga saab.
Milliseid märke ei tasu pulmastressi arvele kirjutada?
Iga märk eraldi on kergesti seletatav: väsimus – pulm on tulemas, janu – ilm on soe, sagedasem tualetis käimine – stress. Mitu märki koos on aga põhjus arstiga rääkida. Levinud märgid on:
- pidev janu, mis ei kao ka pärast mitut klaasi vett;
- sagedane urineerimine, ka öösel;
- väsimus, mis ei kao ka puhates;
- aeg-ajalt hägune nägemine;
- haavad ja kriimustused, mis paranevad varasemast aeglasemalt.
Ükski neist märkidest üksi ei tähenda veel diabeeti, kuid kui märkate mitut korraga, ärge oodake pulmani.
Kuidas mõjuvad pulmastress, uni ja toitumine?
Pulma ettevalmistus iseenesest diabeeti ei põhjusta. Kui riskitegurid on juba olemas, võivad kuudepikkune ebaregulaarne söömine, vähene uni ja vähene liikumine siiski lisakoormust tuua just siis, kui tähelepanu on mujal. Kuidas eluviis mõjub veresuhkrule ja mis on eeldiabeet, selgitab lähemalt Delfi artikkel.
Mõned harjumused, mis mahuvad ka kõige tihedamasse pulmakalendrisse:
- pange kalendrisse lisaks kohtumistele ka söögiajad;
- pidage osa telefonikõnesid jalutades;
- leppige kokku õhtune kellaaeg, mille järel pulmast ei räägita;
- jagage ülesandeid, sest pulmakorraldus ei pea olema ühe inimese töö.
Kuidas tervisekontroll pulmaplaani mahutada?
- Broneerige aeg. Pöörduge perearsti või pereõe poole mitu kuud enne pulma, siis jääb aega ka võimalikeks lisauuringuteks.
- Rääkige riskiteguritest ja märkidest. Mainige, kui lähisugulastel on diabeet, ja märke, mida olete tähele pannud.
- Küsige, kuidas analüüsiks valmistuda. Täpsed juhised annab teie perearstikeskus.
- Planeerige järgmised sammud rahulikult. Kui tulemus vajab jälgimist, on enne pulma aega arstiga kava paika panna.
- Tehke seda koos. Kui mõlemad lasevad oma tervist kontrollida, on seda lihtsam meeles pidada ja teineteist toetada.
Kui teadmine tuleb enne pulma, on aega rahulikult otsustada, mida edasi teha. Kui see tuleb kolm nädalat enne suurt päeva, on paanikasse sattuda palju lihtsam.
Mida teha, kui kihlasõrmus hakkab pigistama?
Sõrme ümbermõõt muutub päeva jooksul, temperatuuriga ja kehakaalu muutudes, nii et õhtul pigistav sõrmus ei ole veel põhjus tõtata seda kohe suurendama. Mõõtke sõrme mitu korda eri kellaaegadel ja toatemperatuuril. Kui plaanite enne pulma eluviisi muuta, laske abielusõrmuse suurus mõõta võimalikult pulma lähedal. Siledat kuldsõrmust saab juveliir tavaliselt veidi suurendada või vähendada, kividega sõrmust keerulisemalt. Kuidas kuldsõrmuse suurust, laiust ja profiili valida, lugege meie juhendist.
Kui sõrmus on enne pulma ajutiselt liiga suur, küsige juveliirilt sõrmuse sisse kinnitatavat ajutist vähendajat. Siis ei pea sõrmuse suurust kohe muutma ja selle saab pärast pulma lõplikult sobitada.
Mida pulmapäeva ajakavas arvestada?
Pulmapäev on pikk ning fotosessioon, vastuvõtt ja külaliste õnnitlused tõrjuvad pruutpaari enda söögikorra kergesti välja. Pange ajakavasse kindel aeg, mil pruutpaar sööb, ja paluge kellelgi seda aega hoida. Kui teil on diagnoositud diabeet, arutage pulmapäeva ajakava ja menüüd eelnevalt oma arsti või pereõega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pulmastress võib põhjustada diabeedi?
Pulma ettevalmistus iseenesest diabeeti ei põhjusta. Kui teil on aga riskitegureid, tasub stressirohkel ajal oma tervisel silm peal hoida ja märkide korral arstiga rääkida.
Kellel tasub veresuhkrut kontrollida?
Eelkõige neil, kelle lähisugulastel on diabeet, kellel on ülekaal või kes liiguvad vähe, ning neil, kes on märganud mitut ülal kirjeldatud märki. Kõige parem on see otsustada koos perearsti või pereõega.
Kas sõrmuse suurus võib pulmani muutuda?
Võib. Sõrme ümbermõõt muutub kehakaalu, temperatuuri ja kellaaja järgi. Laske abielusõrmuse suurus mõõta võimalikult pulma lähedal ja õhtupoolikul.
Kas see artikkel asendab arsti nõu?
Ei. Artikkel on üldine teave. Kui märkate endal diabeedi võimalikke märke, pöörduge perearsti või pereõe poole.